Lähiajalugu
Tallinna mnt 18 hoonet muudeti 1930. aastate lõpul. Teise korruse valgustamiseks lisati esifassaadile nurgaaknaga vintskapp, millest omakorda eendub polügonaalse plaaniga funktsionalistlik erker ning tagafassaadile tagasihoidlikum vintskapp. Dekoratiivsed on ka otsaviiludele ulatuvad tuulekastide lõpud. Hoone tagaküljele ehitati ka eeskoda ning oletatavasti vahetati ära voodrilaudis ning kõik aknad. 1965. aastal ehitati teise korruse otsaviilud kõrgemaks, tekkis pööningukorrus, kummalegi poole lisati neli akent.
Kivist poolkelpkatus asendati tõrvapapist ja hiljem eterniidist viilkatusega. Esifassaadi vintskapile pandi plekk-katus. Vahetati ka välislaudis ja mõned aknad ning suuremaid muutusi tehti veel interjööris. 2012. aastal paigaldati viis uut puitakent, mis on tehtud nõukogude-aegse jaotuse ja gabariitide järgi, punakaspruuni värvusega. Algsed välisuksed pole säilinud, esifassaadil on kahepoolne uus tahveluks, tagafassaadil uus kalasabalaudisega uks. Ainus vana uks on keldrisissepääsu ees ning see on samuti kalasabalaudisega.
Tagafassaadile on pooles ulatuses lisatud ka uus vihmaveerenn ja –torud ning eenduva keldrisissepääsu kohale pandud profiilplekk-katus. Maja kõige väärtuslikum ja erilisem osa on kindlasti esifassaadi vintskapp ja erker. Hoone on oma erinevate kihistuste tõttu üks huvitavamaid Lihula muinsuskaitsealal ja seetõttu väärtuslik.
Elumajast läänes asub 1911. aastal ehitatud pikk kaubaait. Tegemist on poolkelpkatusega hoonega, millel ka teisel korrusel on suur kaubaluuk ja mis renoveeriti täielikult 2011.–2012. aastal Euroopa Kalandusfondi ja Euroopa Liidu toetusel Lihula Suitsukala tsehhiks. Maja sai seeläbi uue kivikatuse ja põhjaküljele pika varjualuse. Samuti krohviti see üle ning viimistleti otsaviilud tumeda püstlaudisega. Uued on ka kõik avatäited.
Kinnistu asub muinsuskaitseala keskel, Tallinna maantee läänepoolsel küljel, Oja ja Kopli vahele jääval alal. Krundil on sillutatud sissesõidutee ja maja taga parkimisplats Suitsukala tsehhi klientidele. Elumajast läänes asub vana kaubaait. Krundi sees paiknevad madalad paekivipiirded, edelaosas on ka natuke vanemat võrkaeda.
Varasem ajalugu
Tallinna mnt 18 krunt loodi hiljemalt 17. saj keskel. 1645. aasta plaanil on see arvatavasti endine Hans Moritza krunt.
1762. aastal maksis kruntrenti Rootsist pärit kingsepp Ostmann, kes põhjapoolse osa krundist müüs 1786. aastal lihunik Reinhold Fehsele. Fehse ehitas krundile puidust elumaja ja kõrvalhooned. Endise Fehse krundi eest maksis aastatel 1823–1856 Fr. Schröder.
Tallinna mnt 18 hoone pärineb arvatavasti juba 19. saj esimesest poolest, sest 1854. aasta plaanil on see tähistatud.
1856. aastal ostis krundi pagar Alexander Heinrich Hindreus. Omanik oli aga Brackmann, kelle ajal koosnes hoonestus elu- ja kaupluseruumidest ning kaubaaidast.
1928. aastal kuulus krunt Hindreuse tütardele Elfriede Luchingerile ja Ebba Freymannile. Samal aastal ostis Elisabeth Lõhmuspuu (abielludes Koomann/Kanne) kinnistu 4000 krooniga. 1929. aasta fotol on näha algne urbaltisch-tüüpi hoonekehand raskepärase mahu ja poolkelpkatusega, suurendatud aknad esifassaadil. Hilisem lisandus on varikatus ukse ees.
Majas oli pood, kus müüdi muusikariistu, jalgrattaid. Hiljem on hoones asunud ka toidu-, kanga- ja raamatukauplus. Nüüd on esimesel korrusel bürootarvete pood.
Vaade üle Brandti oja
ehk üle praeguse Oja tänava. Tallinna mnt 18 vasakult kolmas maja. Foto: Lihula Muuseumi fotokogu
Lihula vaade. Tallinna mnt 18
Vasakult kolmas maja. Foto: Lihula Muuseumi fotokogu (Kaido Saaki kogust)
Lihula 1929. aastal
Tallinna mnt 18 vasakult teine maja. Foto: Lihula Muuseumi fotokogu (Kaido Saaki kogust)
Lihula 1930. aastatel
Tallinna mnt 18 vasakult teine maja. Foto: Lihula Muuseumi fotokogu
Tänapäev
Maja asub keskuse peatänava ääres, muinsuskaitse all olevas äsja renoveeritud, kuid pika ajalooga hoones, mille teisele korrusele on loodud kolm hubast ning samas luksuslikku tuba kodumajutuseks. Oleme mõnus paik puhkuseks või lihtsalt ööbimiseks. Kokku on kodumajutuses voodikohti 9le inimesele. Vajadusel on olemas lisavoodid.
Kõikides tubades on oma privaatsed vannitoad, Kapteni toas ka saun. Lisaks on majutusruumid varustatud telerite, wifi ja minibaaridega ning ei puudu ka föönid. Külalistele on kasutada hubane terrass ning privaatne parkla.
Lisaväärtusena on kodumajutuse hoovil suitsukalamaja, kus saab osta aastaringselt värsket suitsukala ning maja esimesel korrusel Kipperi Kalapood, mis oma laia valiku poolest ei jäta ühtegi kalasõpra külmaks.
Vaade 2022 suvel
Kvaliteetseks puhkuseks idülliline kodumajutus. Puhkus looduse keskel.
Lihula Suitsukala tsehh
Renoveeriti täielikult 2011.–2012. aastal Euroopa Kalandusfondi ja Euroopa Liidu toetusel.
Värske suitsukala
Lihula Suitsukala tsehhi ahjudes valmivaid hõrgutisi saab nautida aastaringselt.
Kipperi kalapood
Tallinna mnt 18 asuva Kipperi Kodumajutuse esimesel korrusel asuv pood.
KÕIK MIDA VAJAD, ON JALUTUSKÄIGU KAUGUSEL
Lihula vallasisese linna keskmes on suurepärane peatuspaik puhkamiseks, pakkudes piisavalt privaatsust. Kauplused, pangaautomaadid ja toitlustuskohad on vaid paari minutilise jalutuskäigu kaugusel. Lihula linnusemägi ning varemed koos mõisaga on vaid 700 meetri kaugusel.
Spordihuvilistel on võimalus kasutada Lihula mõisamäel discgolfirada -https://www.discgolfirajad.ee/park/lihula-moisamae-discgolfipark
Kooli staadion koos välijõusaaliga ja spordihoone, kus olemas ka sisejõusaal asuvad 500 meetri kaugusel.
Loodushuvilistele ei jää kaugele Matsalu rahvuspark, mille külastuskeskus asub Penijõel. Lisainfo: https://kaitsealad.ee/et/kaitsealad/matsalu-rahvuspark
Lähikonnas on ka palju erinevaid matkaradu ning loodusobjekte, mida külastada.